Menu
Kuld
Kuld (Au), keemiline element, tihe läikivkollane väärismetall, mis kuulub elementide perioodilisuse tabeli rühma 11 (Ib), 6. perioodi. Kullal on mitmeid omadusi, mis on muutnud selle läbi ajaloo erakordselt väärtuslikuks. See on atraktiivne värvi ja heleduse poolest, vastupidav kuni virtuaalse hävimatuseni, väga vasardatav ja seda leidub looduses tavaliselt suhteliselt puhtal kujul. Kulla ajalugu ei ole võrreldav ühegi teise metalli ajalooga, kuna selle väärtust on mõistetud juba varasematest aegadest.
Kuld on inimestele olnud aastatuhandeid erilise tähtsusega. See haruldane, ent äärmiselt väärtuslik metall on ajalooliselt täitnud inimkonnas kahte olulist rolli: raha ja ehete materjal. Samuti on kulda kasutatud religioossete esemete valmistamiseks. Esimesed kuldmündid pärinevad 6. sajandist eKr, mil Lüüdia kuningas hakkas vermima peaaegu täielikult kullast koosnevaid münte. Kuldehteid valmistasid egiptlased aga juba paartuhat aastat enne kulla rahana kasutusele võttu.
Kulla eriliseks omaduseks on selle plastsus ja pehmus. Kõigest grammist kullast on võimalik luua üle kolme kilomeetri traati. Samuti on kulda võimalik töödelda imeõhukeseks ning kasutada seda erinevate esemete plaatimiseks, andes neile nii väärtuslikuma mulje.
Sümboolselt on kulda seostatud külluslikkuse, rikkuse ja heaoluga, kuid ka vananemisega kaasneva tarkusega. See on ka üheks põhjuseks, miks 50. pulma-aastapäeva nimetatakse kuldpulmaks.
Kulla elemendi omadused
Aatomnumber 79
Aatommass 196,96657
Sulamistemperatuur 1063 °C (1945 °F)
Keemistemperatuur 2966 °C (5371 °F)
Erikaal 19,3 temperatuuril 20 °C (68 °F)
Oksüdatsiooniastmed +1, +3
Kulla proovid, karaadid ja sulamid
Kuld puhtamail kujul on prooviga 999’9 – 24-karaadine kuld. See tähendab, et sellisel kujul on metalli kullasisaldus 99,99%. Mida kõrgem on kulla proov, seda kõrgem on kulla sisaldus. Kõrgem kullasisaldus tingib ka kõrgema hinna.
Küll aga on 24-karaadine kuld pehme ning esemete valmistamiseks ebasobilik, mistõttu lisatakse esemete valmistamisel kulla hulka teisi metalle, luues sulami. Sulam on tahke ning võimaldab sellele anda erinevaid kujusid.
Karaati kasutatakse, et näidata, mitu osa osa puhast kulda on 24 osa sulami kohta. Nii 24-karaadine kuld 24 osa puhast kulda 24 osa sulami kohta, 14-karaadine kuld 14 osa puhast kulda jne.
Kulla värvid
Ehteid ostes on näha, et valikus on erinevat värvi kulda. Kuldehte värvi tingib see, milliseid teisi metalle lisati sulamisse, millest ehe valmistatakse.
Kollane kuld
Kollane kuld on kõige klassikalisem ning paljud peavad seda ’’päris’’ kullaks. Kollane kuld saavutatakse, segades kullale juurde hõbedat, vaske ja tsinki. Kõikidest teistest kullasulamites, nõuab kollane kuld kõige vähem hooldamist.
Valge kuld
Valge kuld aetakse tihti sassi plaatinaga. Tegelikult on valge kuld aga segu kullast ja mitmest teisest metallist, mis annab metallile valge värvi. Valge kuld pole aga alati valge, vaid võib omada kollast või roosast varjundit. Seetõttu kaetakse valgest kullast ehtest roodiumiga, mis annab ehtele selge valge värvuse ning kaitseb seda oksüdeerumise eest.
Punane kuld
Punase kulla punane värv tuleneb sulami kõrgest vasesisaldusest. Öeldakse, et punane kuld on tugevam ja vastupidavam ning ei tuhmu. Sõltuvalt vasesisaldusest võib kulla värv ulatuda punasest roosani. Rahvas kutsus pikalt punast kulda ka vene kullaks.
Must kuld
Must kuld saadakse mitmel moel. Enimkasutusel olev viis on ehte katmine musta roodiumi või ruteeniumiga. Pideva tehnoloogia arengu tõttu areneb ka musta kulla valmistamise protsess. Nii on tänapäeval võimalik musta kulda saada laseri abil, mis katab kulla pinna musta nanostruktuuriga. Must kuld on soliidne ja peen ja seda ehet luues annab seda sobitada teist värvi metallide ja vääriskividega.
Pikalt on inimesed eelistanud kollast kulda selle luksusliku väljanägemise pärast. Kulla hind tõusis aga oluliselt eelmisel sajandil, mille tõttu pöördusid paljud hoopis valge kulla poole. Vähemalt viimased 20 aastat on valge kuld inimeste esimene valik ehete ostmisel ning seda ennekõike kihla- ja abielusõrmuste puhul.
Kus leidub kulda?
Kuld on madalas kontsentratsioonis laialt levinud kõigis tardkivimites. Selle arvukus maakoores on hinnanguliselt umbes 0,005 miljondikosa. See esineb enamasti natiivses olekus, jäädes keemiliselt kombineerimata, välja arvatud telluuri, seleeni ja vismutiga. Selle elemendi ainus looduslikult esinev isotoop on kuld-197. Kulda esineb sageli koos vase ja plii ladestustega ning kuigi selle kogus on sageli äärmiselt väike, saadakse seda nende mitteväärismetallide rafineerimise kõrvalsaadusena kergesti kätte. Suur hulk kulda sisaldavaid kivimeid, mis on piisavalt rikkad, et neid maagideks nimetada, on ebatavalised. Tuntud on kahte tüüpi maardlaid, mis sisaldavad märkimisväärses koguses kulda: hüdrotermilised veenid, kus see on seotud kvartsi ja püriidiga; ja asetamisladestused, nii konsolideeritud kui ka konsolideerimata, mis on saadud kulda kandvate kivimite ilmastikumõjudest.
Veenid, mis rikastusid kullaga, tekivad siis, kui kuld viidi koos teiste mineraalidega vesilahuses suurest sügavusest üles ja hiljem sadestati. Kivimites leiduv kuld esineb tavaliselt nähtamatute hajutatud teradena, harvemini nähtavate helvestena ja veelgi harvemini masside või soonte kujul. Californias on leitud umbes 2,5 cm või suurema läbimõõduga kristalle. Austraaliast on teatatud massidest, millest mõned on suurusjärgus 90 kg.
Kulla kasutusalad
Lisaks eelnevalt mainitule on kõrge elektrijuhtivuse (71 protsenti vase omast) ja inertsuse tõttu kuld kasutusel kõige enam tööstuses elektri- ja elektroonikatööstuses kontaktide, klemmide, trükiskeemide ja pooljuhtsüsteemide katmiseks. Õhukesi kuldkilesid, mis peegeldavad kuni 98 protsenti langevast infrapunakiirgusest, on kasutatud satelliitidel temperatuuri reguleerimiseks ja skafandrite visiiridel kaitse tagamiseks. Sarnaselt suurte büroohoonete akendel kasutatud kuld vähendab konditsioneerimise vajadust ja lisab ilu. Kulda on pikka aega kasutatud ka hammaste täidiseks ja muuks parandamiseks.
Kuld on üleminekuelementidest üks õilsamaid – see tähendab, keemiliselt kõige vähem reageeriv. Seda ei ründa hapnik ega väävel, kuigi see reageerib kergesti halogeenide või kloori sisaldavate või tekitavate lahustega. Samuti lahustub see tsüaniidilahustes õhu või vesinikperoksiidi juuresolekul. Tsüaniidilahustes lahustumine on tingitud väga stabiilse ditsüanoauraadi iooni [Au(CN)2]− moodustumisest.
Soovite müüa oma seisma jäänud kullast ehted või muud kullast esemed?
Lugege ka teiste väärismetallide kohta nagu Roodium, Pallaadium, Hõbe või Plaatina.
Teemal kuldehted
Kuldehted
Kogu info kuldehetest
Kuldehete müük
Parimad kuldehete müüjad
Kuldsõrmused
Leia omale kuldsõrmus
Kihlasõrmused
Ilusad kihlasõrmused
Kuldkõrvarõngad
Ilusad kullast kõrvarõngad
Investeerimiskuld
Soovite osta investeerimiskulda? Vaadake lähemalt kodulehelt aadressilt investeerimiskuld.ee ning leidke omale sobiv kuldplaat või meenemünt.
Pandimaja Tallinnas
Otsite pandimaja, kuhu viia oma seisma jäänud kuldehted või väärisesemed? Vaadake pandimaja kodulehelt, kuhu täpsemalt ehted viia ning küsige täpset hinnapakkumist!